Vello Väärtnõu in the Estonian Press, 1989 to 1998 - exhibitions, return visits and remembrance

Original articles in Estonian

English translation

Sources

[edit]

About these reports

Subject	Vello Väärtnõu in Sweden and on his visits to Estonia after the expulsion of 1988: exhibitions, business, and how the press of the 1990s remembered him
Newspapers	Eesti Päevaleht (Stockholm), Pärnu Postimees, Päevaleht, Saarte Hääl, Reede, Kodumaa, Äripäev, Sirp, Õhtuleht, Meie Elu (Toronto)
Language	Estonian

Articles about Vello Väärtnõu and the long section on the ERSP proposal are given in full; from articles on other subjects only the passages about Vello are given, and omitted parts are marked [...].

Eesti Päevaleht, Friday, 10 November 1989, page 7

Eesti Päevaleht, 10 November 1989, page 7: "Uudiskirjandus", on Ny i Sverige

From a review of the contents of the Swedish magazine Ny i Sverige.

[...] "Straffånge i Sibirien och munk i Mongoliet". . . Viimane artikkel käsitleb Vello Väärtnõu elu ja seisukohti. Väärtnõu on budistina mediteerinud kloostrites, kuid on ka poliitilistel põhjustel aastaid veetnud vangilaagrites. Praegu töötab Vello Väärtnõu kunstnikuna ja ajakiri toob ka pildil ära ühe tema maali, mis küll jätab võimsa mulje. Vello räägib, et ta praegu kasutab oma aega just maalimiseks, mida ta Eestis vabalt teha ei saanud. Teisel pildil poseerib Vello budisti asendis voodil.

Pärnu Postimees, Friday, 28 September 1990, page 2

Pärnu Postimees, 28 September 1990, page 2: "Rüvetatud kaunis maa" by Tiit Merenäkk

From Tiit Merenäkk's article "Rüvetatud kaunis maa".

[...] Nii tuleks avalikkuse ette tuua ka need KGB seltsimehed, kes alles 13. veebruaril 1988 saatsid Eestist välja kunstnik Vello Väärtnõu (vt «Esmaspäev» 10 sept 1990). Mis see tähendab? [...] kommunistlikud ketikoerad (teisiti ei oska neid kuidagi nimetada), meie oma kaasmaalased, jätsid sünnimaata mitte milleski süüdi oleva KUNSTNIKU. Ja seda alles nüüdsama, paari aasta eest... [...]

Tiit Merenäkk

Päevaleht, Friday, 12 October 1990, page 1

Päevaleht, 12 October 1990, page 1: "Kaks galeriid, neli näitust"

Kaks galeriid, neli näitust

Tallinna Kunstisalongis avati keraamik Helle Videviku ning nahakunstnik Ruth Heidoki tarbekunsti ühisnäitus. Helle Videvik töötab Tallinna Kunstifondi kombinaadi "ARS" keraamikaateljees. Näitusel on välja pandud kaheksakümnendatel aastatel valminud dekoratiivplaadid ning suuremõõtmelised keraamilised kompositsioonid. Ühe järgi neist, "Linnulennult", on Helle Videvik andnud oma näitusele nime.

Ruth Heidok tutvustab vaatajatele neljal viimasel aastal valminud raamatuköiteid ning nahkehistöid. Tarbekunstnike ühisnäitus on avatud 28. oktoobrini. "G" Galeriis avati Ellen Polli akvarellide ning Rootsis elava Vello Väärtnõu maalide näitusmüük.

Väljapanek "G" Galeriis on avatud 20. oktoobrini.

Priit Kaldoja

Saarte Hääl, Tuesday, 23 October 1990, page 1

Saarte Hääl, 23 October 1990, page 1: "Saaremaalt pärit kunstniku näitus"

Saaremaalt pärit kunstniku näitus

Tallinnas asuvas «G» galeriis on praegu avatud Rootsis elava eesti kunstniku Vello Väärtnõu maalide näitus. Huvitav on märkida, et kunstnik on sündinud 1951. aastal Saaremaal ja 1975. aastast alates elas Tallinnas. Ta on oma maalidega esinenud paljudel näitustel: 1978. aastal Eestis, 1981. a. New Yorgis ja 1982. a. Tokios. 1988. aastast elab Vello Väärtnõu Rootsi Kuningriigis. Ta on esinenud oma maalinäitustega Stockholmis, Münchenis, Amsterdamis ja Vaasas.

Tallinnas avatud näitusel pälvivad tähelepanu tema kunstiküpsed maalid, nagu «Vihmane päev», «Maastik», «Põrgu» jt. Kunstniku töödes on ka Saaremaa kadakaid. Näitus jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni.

A. Suur

Reede, Friday, 30 November 1990, page 8

Reede, 30 November 1990, page 8: Miriam Peil on the G Gallery

From Miriam Peil's exhibition review.

[...] Galeriis «G» tasub astuda ka kõrvalruumi, et heita pilk Vello Väärtnõu, kunagise dissidendi ja parandamatu piiriületaja neljale maalile. Eneseteostusepüüdu ja üsna sümpaatset faktuuridega mängimist näeb sealgi.

Miriam Peil

Kodumaa, Wednesday, 1 May 1991, page 7

Kodumaa, 1 May 1991, page 7: "Sõnasild 35" by Ülo Koit

From Ülo Koit's column "Sõnasild 35".

[...] Eesti üldsuse tähelepanu alla on jõudnud ka üks üsna värske väliseestlane - Vello Väärtnõu, kes mõned aastad tagasi dissidendina sunniti kodumaalt lahkuma. Rootsis elades on ta üsna edukalt tegelnud kunstiga. «Postimees» teadis nimetada, et tema töid on esitatud näitustel Saksamaal, Šveitsis, Hollandis, Rootsis ja Soomes. Hiljuti olid tema pildid Tallinnas G-galeriis, möödunud nädalal aga oli Vello Väärtnõu teoste näitusmüük Tartus Tuvikese müügisalongis. [...]

Ülo Koit

Äripäev, Saturday, 25 July 1992, page 16

Äripäev, 25 July 1992, page 16: "Mees tänavalt" pakub suhkrut, with Vello's photo by Andrus Vaher

"Mees tänavalt" pakub suhkrut

Üle-eelmisel nädalal saabus Tallinna Vello Väärtnõu, Rootsi firma "SJ Konsult" esindaja. Tal on ülesandeks otsida võimalusi mitmesuguste kaupade hulgimüügiks. Perspektiivikaim tundus talle suhkru pakkumine.

Vello Väärtnõu: "Mul oli pakkuda 12 500 tonni Brasiiliast pärit suhkrut hinnaga 310 USD tonni eest. Kui arvestada maksud ja kaubanduse vaheltkasu, tuleks see suhkur poodi müügile hinnaga 5,7 EEK kg. Kuna üksikfirmadele käis nii suur kogus üle jõu, läksin oma ettepanekuga kaubandusministri asetäitja Eiki Zernaski jutule. Tema saatis mu edasi aktsiaseltsi "ABT" (endine bakaalkaupade hulgibaas). "ABT" peadirektor Aleksander Bachmann kuulas mu ettepaneku ära ja teatas, et meie hind on liiga kallis. Kuigi Tallinna poodides küsitakse suhkru eest 8-10 krooni kilost, olime nõus oma hinda alla laskma. Seepeale andis Bachmann mõista, et olen "mees tänavalt" ja tema minuga ei kauple. Küsimuse peale, kuidas ikkagi oma pakkumisele vastust saada, soovitas Bachmann teha kirjalik ettepanek faksi teel (nendele olevat nad kohustatud vastama). Nii ma tegingi, aga vastust ikkagi ei saanud. Nähes, et "ABT" meist huvitatud ei ole, hakkasin huvilisi otsima mujalt. Selgus, et suhkrut sooviti osta pea kõikjal. Rakvere hulgiostjad on nõus vastu võtma 100 tonni, Viljandi ja Jõgeva 20 tonni, Valga 15 tonni, Lihula 10 tonni. Tahtjaid oli teisigi, ent kogu 12 500 tonni ära jagada ikkagi ei õnnestu ja väiksemat kogust laevaga Tallinna tuua pole rentaabel."

Vello Väärtnõu jätkab ostjate otsimist ja loodab, et ta lõpuks nad ka leiab. Paljudes pealinna toidupoodides pole aga suhkrut pärast rahareformi müügil olnudki, ja kui ongi, siis märgatavalt kõrgema hinna eest kui Väärtnõu pakub.

Igor Rõtov

[Photo caption:] Kunagine MRP-AEG tegelane Vello Väärtnõu, kes sunniti 80. aastate lõpus emigreeruma Rootsi, on nördinud. "Eesti riik on nüüd küll vaba, kuid tunnen, et minusse suhtutakse ikka samuti nagu Karl Vaino ajal," ütles Väärtnõu. Pildistas Andrus Vaher

The same news was summed up in Oma Saar on 29 July 1992, page 1.

Päevaleht, Saturday, 28 May 1994, pages 10 and 11

Päevaleht, 28 May 1994, page 10: "Inimesed ja jumalad Maarjamaal 6", with the stupas at Tuuru

Päevaleht, 28 May 1994, page 11: the passage on the Buddhist Brotherhood and Vello Väärtnõu

From Juhan Kruus's series "Inimesed ja jumalad Maarjamaal" (People and gods in the Land of Mary), part 6, on Buddhism.

INIMESED JA JUMALAD MAARJAMAAL 6. Kannatused kaovad siis, kui kaob soov elada

[...] Nagu eelpool mainitud, levisid budismiideed Eestis umbes kümme aastat tagasi üpriski spontaanselt, nii on alguse saanud ka mitu erinevat usuorganisatsiooni. Esimeseks pääsukeseks oli ilmselt Budistlik Vennaskond, mille eestvedajaks ning vaimseks juhiks oli Vello Väärtnõu, kes, nagu suurem osa teisigi selle vennaskonna liikmeid, elab hetkel Rootsis. [...]

Juhan Kruus

[Photo caption:] Budistlikke pühamuid: kolm tiibeti stiilis stuupat (püha sammast) Tuurus, Läänemaal. EDVARD OJA foto

Sirp, Friday, 22 August 1997, page 4

Sirp, 22 August 1997, page 4: the exhibition "Hirvepargi kunstnikud"

Täna avatakse UpArti galeriis (Toompeal, Kohtu 12) näitus "Hirvepargi kunstnikud". Näitusel on väljas Henno Arraku, Karl Hans Arraku, Merle Jäägeri, Sirje Kalviku, Anniki Kari, Rene Kari, Mati Kiirendi, Uno Lauri, Helgi Lilleste, Eve Pärnaste, Iris Uugi ja Vello Väärtnõu tööd.

Õhtuleht, Monday, 25 August 1997, page 16

Õhtuleht, 25 August 1997, page 16: "Hirvepargi mässumeelsed 10 aastat hiljem"

Hirvepargi mässumeelsed 10 aastat hiljem

Toompeal, Kohtu 12 asuvas UpArt Galeriis kogunesid inimesed, kes 1987. aastal leidsid endas nii palju mässumeelsust ja vaprust, et Hirveparki miitingule tulid. Või olid seotud sellele eelneva illegaalse või järgneva, samuti illegaalse poliitilise tegevusega. Või seda mõlemat korraga. Enamik tollastest õigluse taganõudjatest on poliitikaga tänaseks lõpparve teinud. Mõnedki on poliitikas ja kauaoodatud vabariigis sootuks pettunud. UpArt galeriis näeb aga seda, mis mahub mõiste ja näituse "Hirvepargi kunstnikud" alla. Oma kunstiloomingut näitavad Henno Arrak, Karl Hans Arrak, Merle Jääger, Sirje Kalvik, Anniki Kari, Rene Kari, Mati Kiirend, Uno Laur, Helgi Lilleste, Eve Pärnaste, Iris Uuk ja Vello Väärtnõu. Kui muud mitte, siis huvitav kokkupuude kunsti ja poliitika vahel on see kindlasti. [...]

The exhibition was also reported in Sõnumileht on 23 August 1997 and in Eesti Päevaleht (Stockholm) on 11 September 1997, page 5, by Rita Paomees-Ahonen.

Õhtuleht, Saturday, 7 February 1998, page 12

Õhtuleht, 7 February 1998, page 12: "Okupatsiooni murdjad" by Aarne Ruben and "Kolm talve enne vabadust"

From Aarne Ruben's article "Okupatsiooni murdjad" and the chronology "Kolm talve enne vabadust" printed beside it.

Okupatsiooni murdjad

[...] Tiina Hallik ja Eke-Pärt Nõmm on meie hulgast lahkunud, mõlemad on maetud Eestis. Vello Väärtnõu on budistlik kunstnik Portugalis. Ärvi Orula on ärimees Austraalias. [...]

Aarne Ruben

Kolm talve enne vabadust

[...] 30. jaanuar. Kaks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei initsiatiivgrupi liiget arreteeritakse. 31. jaanuar. Kirjutatakse alla ERSP asutamismanifestile. [...] 2. veebruar. Lagle Pareki loeng Tartus Vanemuise ringauditooriumis. Vello Väärtnõu, Eve Pärnaste ja Ärvi Orula korterites toimuvad läbiotsimised. Kokkupõrked miilitsaga Tartu tänavail. [...] 13. veebruar. Eke-Pärt Nõmm ja Vello Väärtnõu saadetakse maalt välja. [...]

Meie Elu, Wednesday, 15 April 1998, page 3

Meie Elu, 15 April 1998, page 3: Viktor Niitsoo, "Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp ja tema tegevus 1987-1988", part 4

From Viktor Niitsoo's study "Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp ja tema tegevus 1987-1988" (part 4), the whole section on the ERSP proposal.

ERSP MOODUSTAMISE ETTEPANEK

21. jaanuaril saatsid Vello Väärtnõu, Eke-Pärt Nõmm, Arvi Orula, Eve Pärnaste, Heiki Ahonen, Erik Udam, Urmas Inno, Karin Inno, Endel Ratas, Mati Kiirend, Kalju Mätik, Rein Arjukese, Mati Vilu ja Arvo Pesti massiteabevahenditele ja Ministrite Nõukogule ettepaneku Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamiseks, mis kaitseks "eesti rahva huve praeguses riiklikus situatsioonis ja oleks rahvuslikuks opositsioonirühmituseks EKP-le". Ettepanek sisaldas 31 programmilist teesi kõigilt elualadelt (ajalootõe taastamine, põhirahvuse kaitse, ökoloogia, majandus, inimõigused, kultuur, tervishoid, sõjavägi, seadusandlus, välispoliitika), mida nimetati rahvuslikeks minimaalnõudmisteks. Pandi ette kuulutada 24. veebruar kui iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäev riigipühaks. Ettepanekuga kutsuti ühinema kõiki, kes tunnevad muret Eestimaa ja eesti rahva saatuse pärast ning kes tunnevad sisemist kohustust Eesti elu edendamiseks. (MRP-AEG... 1988/10)

30. jaanuaril toimus ühes Moskva erakorteris pressikonverents, kus Väärtnõu, Orula ja Nõmm tutvustasid Moskvasse akrediteeritud väliskorrespondentidele ERSP loomise ettepanekut. (MRP-AEG... 1988/10)

Eesti NSV press reageeris ettepanekule ajakirjanik Margus Metsa sule läbi traditsiooniliselt räiges stiilis: "Otse öeldes on nad omastanud kümnete ajakirjanike, teadlaste ja ühiskonnategelaste mõtteid, need kontekstist lahti rebinud ning sotsialistlikule arengule võõraste põhimõtetega ühte sidunud." (Rahva Hääl, 21. II 1988.) Metsa jaoks oli ERSP ettepaneku algatajaid hurjutava artikli kirjutamine "sellitööks", sest üsna varsti ülendati ta Noorte Hääle peatoimetajaks. Sama võttega sai omal ajal Edasi peatoimetajaks Mart Kadastik (vt "Intervjuu Lagle Parekiga", Laar, Ott, Endre 1996b: 265).

ERSP ettepanek oli pöördepunktiks vastupanuliikumise ajaloos. Tegemist oli katsega luua esimene avalikult tegutsev poliitiline erakond nii okupeeritud Eestis kui ka N. Liidus. Vajaduse poliitilise organiseerumise järele tingis ka MRP-AEG tegevuse üheülbalisus: grupp ei pakkunud programmi ega tegevuskava. Lisaks sellele oli IME-temaatika vohamine massiteabevahendites suutnud edukalt juhtida eesti rahva tähelepanu kõrvale nendelt probleemidelt, mida oli avalikkuse ette toonud Hirvepargi miiting. Seetõttu oli ERSP ettepanek selge sõnum, et "suveräänsusele NSV Liidu koosseisus" on olemas reaalne alternatiiv.

Paraku tumestas kogu seda algatust asjaolu, et ERSP ettepaneku initsiaatorid, kunstnik Väärtnõu ning tema sõbrad Nõmm ja Orula, ei lähtunud siin täiesti omakasupüüdmatutest ajenditest. 1982. a oli Väärtnõu koos Tarmo Urbiga tabatud Karjalas Soome piiri läheduses. Süüdistatuna katses põgeneda välismaale veetis Väärtnõu kuus kuud Patarei vangla psühhiaatriaosakonnas. 1987. a sügisel oli ta asjatult taotlenud luba asuda Indiasse budismi õppima. Et peale Väärtnõu soovisid emigreeruda ka Nõmm ja Orula, jättis kogu erakonna loomisega seonduv kahtlase mulje. Seetõttu jäid üritusest kõrvale näiteks J. Adams, L. Parek ja V. Niitsoo. Ette rutates olgu öeldud, et Väärtnõu ja tema seltsiliste arvestus läks 100%-liselt täppi. 1988. a märtsiks olid kõik kolm Eestist lahkunud. Ühtlasi oli sellega ammendunud ka nende roll poliitikas. Algatajate emigreerumise tulemuseks oli ERSP moodustamise soikumine. Uus algus oli 1988. a aprillis, kui tuli kokku ERSP Korraldav Toimkond, mille eesotsas olid juba teised inimesed.

Viktor Niitsoo

[edit]

This translation is provided by AI

Eesti Päevaleht, Friday, 10 November 1989, page 7

From a review of the contents of the Swedish magazine Ny i Sverige.

[...] "Prisoner in Siberia and monk in Mongolia". . . The last article deals with the life and views of Vello Väärtnõu. As a Buddhist, Väärtnõu has meditated in monasteries, but for political reasons he has also spent years in prison camps. At present Vello Väärtnõu works as an artist, and the magazine also shows a picture of one of his paintings, which certainly leaves a powerful impression. Vello says that he now uses his time precisely for painting, which he could not do freely in Estonia. In another picture Vello poses in a Buddhist posture on a bed.

Pärnu Postimees, Friday, 28 September 1990, page 2

From Tiit Merenäkk's article "A Defiled Beautiful Land".

[...] In the same way, those KGB comrades should also be brought before the public who only on 13 February 1988 expelled the artist Vello Väärtnõu from Estonia (see «Esmaspäev», 10 Sept 1990). What does that mean? [...] communist chained dogs (I cannot call them anything else), our own countrymen, deprived an ARTIST who was guilty of nothing of his native land. And that only just now, a couple of years ago... [...]

Tiit Merenäkk

Päevaleht, Friday, 12 October 1990, page 1

Two galleries, four exhibitions

At the Tallinn Art Salon a joint exhibition of applied art by the ceramicist Helle Videvik and the leather artist Ruth Heidok has opened. Helle Videvik works in the ceramics studio of the "ARS" works of the Tallinn Art Fund. On show are decorative plates and large ceramic compositions made in the 1980s. Helle Videvik has named her exhibition after one of them, "Bird's-eye view".

Ruth Heidok introduces to viewers the bookbindings and leatherwork she has made in the last four years. The joint exhibition of the applied artists is open until 28 October. In the "G" Gallery an exhibition sale of watercolours by Ellen Poll and of paintings by Vello Väärtnõu, who lives in Sweden, has opened.

The display in the "G" Gallery is open until 20 October.

Priit Kaldoja

Saarte Hääl, Tuesday, 23 October 1990, page 1

Exhibition of an artist from Saaremaa

In the «G» gallery in Tallinn an exhibition of paintings by the Estonian artist Vello Väärtnõu, who lives in Sweden, is now open. It is interesting to note that the artist was born in 1951 on Saaremaa and from 1975 lived in Tallinn. He has shown his paintings at many exhibitions: in 1978 in Estonia, in 1981 in New York and in 1982 in Tokyo. Since 1988 Vello Väärtnõu has lived in the Kingdom of Sweden. He has held exhibitions of his paintings in Stockholm, Munich, Amsterdam and Vaasa.

At the exhibition opened in Tallinn his mature paintings, such as «Rainy Day», «Landscape», «Hell» and others, attract attention. Among the artist's works there are also junipers of Saaremaa. The exhibition stays open until the end of October.

A. Suur

Reede, Friday, 30 November 1990, page 8

From Miriam Peil's exhibition review.

[...] In the «G» gallery it is also worth stepping into the side room to take a look at four paintings by Vello Väärtnõu, the former dissident and incorrigible border-crosser. There too one sees a striving for self-realisation and a rather appealing play with textures.

Miriam Peil

Kodumaa, Wednesday, 1 May 1991, page 7

From Ülo Koit's column "Word-bridge 35".

[...] One quite recent Estonian abroad has also come to the attention of the Estonian public: Vello Väärtnõu, who some years ago was forced to leave his homeland as a dissident. Living in Sweden, he has worked quite successfully at art. «Postimees» was able to report that his works have been shown at exhibitions in Germany, Switzerland, the Netherlands, Sweden and Finland. Recently his pictures were in the G Gallery in Tallinn, and last week there was an exhibition sale of Vello Väärtnõu's works in Tartu at the Tuvike sales salon. [...]

Ülo Koit

Äripäev, Saturday, 25 July 1992, page 16

"A man from the street" offers sugar

The week before last, Vello Väärtnõu, representative of the Swedish firm "SJ Konsult", arrived in Tallinn. His task is to look for opportunities for the wholesale of various goods. Offering sugar seemed to him the most promising.

Vello Väärtnõu: "I had 12,500 tonnes of sugar from Brazil to offer at a price of 310 USD a tonne. Counting taxes and the trade margin, this sugar would go on sale in the shops at 5.7 EEK a kilo. As such a large quantity was too much for individual firms, I went with my proposal to the Deputy Minister of Trade, Eiki Zernask. He sent me on to the joint-stock company "ABT" (the former grocery wholesale base). The director general of "ABT", Aleksander Bachmann, listened to my proposal and declared that our price was too high. Although the shops in Tallinn ask 8 to 10 kroons a kilo for sugar, we were willing to lower our price. Thereupon Bachmann let me understand that I was "a man from the street" and he would not trade with me. When asked how I could still get an answer to my offer, Bachmann advised me to make a written proposal by fax (they are said to be obliged to answer those). That is what I did, but I still got no answer. Seeing that "ABT" was not interested in us, I began to look for interested parties elsewhere. It turned out that sugar was wanted almost everywhere. Wholesale buyers in Rakvere are willing to take 100 tonnes, Viljandi and Jõgeva 20 tonnes, Valga 15 tonnes, Lihula 10 tonnes. There were others who wanted it too, but it is still not possible to share out the whole 12,500 tonnes, and it is not profitable to bring a smaller quantity to Tallinn by ship."

Vello Väärtnõu goes on looking for buyers and hopes that he will find them in the end. Yet in many food shops in the capital there has been no sugar on sale at all since the currency reform, and where there is, it is at a considerably higher price than Väärtnõu offers.

Igor Rõtov

[Photo caption:] Vello Väärtnõu, a former MRP-AEG figure who was forced to emigrate to Sweden at the end of the 1980s, is indignant. "The Estonian state is free now, but I feel that I am still treated the same way as in Karl Vaino's time," said Väärtnõu. Photo: Andrus Vaher

The same news was summed up in Oma Saar on 29 July 1992, page 1.

Päevaleht, Saturday, 28 May 1994, pages 10 and 11

From Juhan Kruus's series "People and gods in the Land of Mary", part 6, on Buddhism.

PEOPLE AND GODS IN THE LAND OF MARY 6. Suffering vanishes when the wish to live vanishes

[...] As mentioned above, Buddhist ideas spread in Estonia quite spontaneously about ten years ago, and so several different religious organisations came into being. The first swallow was evidently the Buddhist Brotherhood, whose leader and spiritual head was Vello Väärtnõu, who, like most of the other members of this brotherhood, lives at present in Sweden. [...]

Juhan Kruus

[Photo caption:] Buddhist shrines: three Tibetan-style stupas (holy pillars) at Tuuru, Läänemaa. Photo: EDVARD OJA

Sirp, Friday, 22 August 1997, page 4

Today the exhibition "Artists of Hirvepark" opens at the UpArt gallery (on Toompea, Kohtu 12). On show are works by Henno Arrak, Karl Hans Arrak, Merle Jääger, Sirje Kalvik, Anniki Kari, Rene Kari, Mati Kiirend, Uno Laur, Helgi Lilleste, Eve Pärnaste, Iris Uuk and Vello Väärtnõu.

Õhtuleht, Monday, 25 August 1997, page 16

The rebels of Hirvepark ten years later

At the UpArt Gallery on Toompea, Kohtu 12, people gathered who in 1987 found in themselves so much rebelliousness and courage that they came to the meeting in Hirvepark. Or who were connected with the illegal political activity before it, or the equally illegal activity after it. Or both at once. Most of those who demanded justice then have by now settled their accounts with politics. Some are utterly disappointed in politics and in the long-awaited republic. At the UpArt gallery, however, one sees what fits under the concept and exhibition "Artists of Hirvepark". Henno Arrak, Karl Hans Arrak, Merle Jääger, Sirje Kalvik, Anniki Kari, Rene Kari, Mati Kiirend, Uno Laur, Helgi Lilleste, Eve Pärnaste, Iris Uuk and Vello Väärtnõu show their art. If nothing else, it is certainly an interesting meeting of art and politics. [...]

The exhibition was also reported in Sõnumileht on 23 August 1997 and in Eesti Päevaleht (Stockholm) on 11 September 1997, page 5, by Rita Paomees-Ahonen.

Õhtuleht, Saturday, 7 February 1998, page 12

From Aarne Ruben's article "Breakers of the Occupation" and the chronology "Three winters before freedom" printed beside it.

Breakers of the Occupation

[...] Tiina Hallik and Eke-Pärt Nõmm have passed away from among us; both are buried in Estonia. Vello Väärtnõu is a Buddhist artist in Portugal. Ärvi Orula is a businessman in Australia. [...]

Aarne Ruben

Three winters before freedom

[...] 30 January. Two members of the initiative group of the Estonian National Independence Party are arrested. 31 January. The founding manifesto of the ERSP is signed. [...] 2 February. Lagle Parek's lecture in Tartu in the Vanemuise Street lecture hall. Searches take place in the flats of Vello Väärtnõu, Eve Pärnaste and Ärvi Orula. Clashes with the militia in the streets of Tartu. [...] 13 February. Eke-Pärt Nõmm and Vello Väärtnõu are expelled from the country. [...]

Meie Elu, Wednesday, 15 April 1998, page 3

From Viktor Niitsoo's study "The Estonian Group for the Disclosure of the Molotov-Ribbentrop Pact and its activity in 1987 and 1988" (part 4), the whole section on the ERSP proposal.

THE PROPOSAL TO FORM THE ERSP

On 21 January Vello Väärtnõu, Eke-Pärt Nõmm, Arvi Orula, Eve Pärnaste, Heiki Ahonen, Erik Udam, Urmas Inno, Karin Inno, Endel Ratas, Mati Kiirend, Kalju Mätik, Rein Arjukese, Mati Vilu and Arvo Pesti sent to the mass media and the Council of Ministers a proposal to found the Estonian National Independence Party, which would defend "the interests of the Estonian people in the present state situation and would be a national opposition group to the Communist Party of Estonia". The proposal contained 31 programme theses from all fields of life (restoring historical truth, protection of the native nation, ecology, economy, human rights, culture, health care, the army, legislation, foreign policy), which were called national minimum demands. It was proposed to declare 24 February, the anniversary of the proclamation of the independent Republic of Estonia, a public holiday. All who were concerned about the fate of Estonia and the Estonian people and who felt an inner duty to further Estonian life were called to join the proposal. (MRP-AEG... 1988/10)

On 30 January a press conference took place in a private flat in Moscow, where Väärtnõu, Orula and Nõmm presented the proposal to found the ERSP to foreign correspondents accredited in Moscow. (MRP-AEG... 1988/10)

The press of the Estonian SSR reacted to the proposal through the pen of the journalist Margus Mets in the traditionally coarse style: "To put it plainly, they have appropriated the thoughts of dozens of journalists, scholars and public figures, torn them out of context and tied them together with principles alien to socialist development." (Rahva Hääl, 21 February 1988.) For Mets, writing the article scolding the initiators of the ERSP proposal was a "journeyman's piece", for quite soon he was promoted to editor-in-chief of Noorte Hääl. By the same method Mart Kadastik in his time became editor-in-chief of Edasi (see "Interview with Lagle Parek", Laar, Ott, Endre 1996b: 265).

The ERSP proposal was a turning point in the history of the resistance movement. It was an attempt to create the first openly operating political party both in occupied Estonia and in the Soviet Union. The need for political organisation was also brought about by the one-sidedness of the MRP-AEG's activity: the group offered no programme or plan of action. In addition, the flood of IME topics (the plan for an economically self-managing Estonia) in the mass media had successfully diverted the attention of the Estonian people from the problems that the Hirvepark meeting had brought before the public. That is why the ERSP proposal was a clear message that there is a real alternative to "sovereignty within the USSR".

Unfortunately, the whole initiative was darkened by the fact that the initiators of the ERSP proposal, the artist Väärtnõu and his friends Nõmm and Orula, did not act here from entirely unselfish motives. In 1982 Väärtnõu had been caught together with Tarmo Urb in Karelia near the Finnish border. Accused of an attempt to flee abroad, Väärtnõu spent six months in the psychiatric department of Patarei prison. In the autumn of 1987 he had applied in vain for permission to go to India to study Buddhism. Since Nõmm and Orula, as well as Väärtnõu, wished to emigrate, everything connected with the founding of the party left a doubtful impression. For this reason, for example, J. Adams, L. Parek and V. Niitsoo stayed out of the undertaking. To run ahead, let it be said that the calculation of Väärtnõu and his companions came off 100 per cent. By March 1988 all three had left Estonia. With that, their role in politics also came to an end. The result of the emigration of the initiators was that the forming of the ERSP stalled. A new beginning came in April 1988, when the Organising Committee of the ERSP met, now headed by other people.

Viktor Niitsoo

Notes

• The Ny i Sverige article reviewed in 1989 is on TBE: Vello's New Life in a Two-Room Flat in Akalla - Prisoner in Siberia and Monk in Mongolia - Ny i Sverige 4/1989. The G Gallery exhibition of 1990 and the Tuvike sale of 1991: What Was Brought from Sweden Is Taken Back to Sweden - Vello Väärtnõu exhibition sale at the G Gallery in Tallinn and Exhibition Sale of Vello Väärtnõu's Works at the Tuvike Art Shop - Tartu, April 1991.
• Juhan Kruus's article of 1994 runs over pages 10 and 11: the photo on page 10 shows the stupas built by Vello and the Brotherhood at Tuuru in 1984 and 1985.
• Viktor Niitsoo, a member of the MRP-AEG who stayed out of the ERSP, wrote in 1998 that the initiators wanted to emigrate and that this cast doubt on the founding of the party. The papers of 1988 tell the other side: Vello was detained, searched and expelled by the KGB and was offered the choice of Siberia or Israel, and asked for Sweden as a Buddhist (see Vello Väärtnõu Detained, Searched by the KGB and Expelled - reports in the Estonian exile press, January to April 1988). On Karelia 1982 see Vello Väärtnõu Arrested in Karelia in 1982 and Held as a Political Prisoner - reports in the Estonian exile press, 1983 to 1986.
• Margus Mets's article in Rahva Hääl of 21 February 1988, which Niitsoo quotes, was the Soviet Estonian press's answer to the ERSP proposal.

[edit]

• Eesti Päevaleht, 10 November 1989, p.7: https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1989/11/10/7
• Pärnu Postimees, 28 September 1990, p.2: https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/1990/09/28/7
• Päevaleht, 12 October 1990, p.1: https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1990/10/12/24
• Saarte Hääl, 23 October 1990, p.1: https://dea.digar.ee/article/saartehaalmaakonna/1990/10/23/4
• Reede, 30 November 1990, p.8: https://dea.digar.ee/page/reede/1990/11/30/8
• Kodumaa, 1 May 1991, p.7: https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1991/05/01/20
• Äripäev, 25 July 1992, p.16: https://dea.digar.ee/article/aripaev/1992/07/25/35.1
• Päevaleht, 28 May 1994, pp.10-11: https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1994/05/28/15.1
• Sirp, 22 August 1997, p.4: https://dea.digar.ee/page/sirp/1997/08/22/4
• Õhtuleht, 25 August 1997, p.16: https://dea.digar.ee/article/ohtulehtkoorberg/1997/08/25/23.1
• Õhtuleht, 7 February 1998, p.12: https://dea.digar.ee/article/ohtulehtkoorberg/1998/02/07/12.1
• Meie Elu, 15 April 1998, p.3: https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1998/04/15/19

Source

DIGAR